Uudised ja teated

« Tagasi

Turvalisus Raplamaal 2016

Vastavalt Siseturvalisuse arengukavale  2015-2020 moodustati Raplamaal turvalisuse nõukogu 2016.a. jaanuaris, nõukogu juht on maavanem Tõnis Blank. Nõukogusse kuuluvad 23 inimest  - erinevate organisatsioonide juhid. "Siseturvalisuse arengukava 2015-2020" läheneb turvalisuse tagamisele terviklikult ning selle kohaselt tähendab turvalisus stabiilset elukeskkonda, milles on tagatud nii inimese tegelik turvalisus kui see, et inimene tunneks ennast kaitstult.

2016. aasta oli turvalisuse nõukogu loomise ja käivitamise aasta. Turvalisuse nõukogu tegevus on rahastatud  Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine" raames.

 

Rapla maakond on väheneva elanikearvuga maakond, viimase kümne aasta jooksul on elanike arv vähenenud  ca 2500 elaniku võrra. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri osas erinevusi Eesti näitajatega ei ole: lapsi (0-14) on Raplamaal elanikkonnast 16 % , tööealisi (15-65) 65 %  ja pensioniealiste elanike (65-…) osatähtsus on maakonnas viimase 10 aasta jooksul kasvanud ja on nüüd ca 19 % . Keskmine eeldatav eluiga on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud, kuid meeste ja naiste eluea vahe on siiski rohkem kui 8 aastat.

 

Raplamaa on endiselt mandri Eestis üks turvalisemaid maakondi. Politseistatistika põhjal oleme registreeritud kuritegude osas 10 000 elaniku kohta Viljandi- ja Järvamaa järel tubli kolmandal kohal.

 2016 registreeriti Raplamaal 560 kuritegu ja avastati 3959 väärtegu. Kuritegevus kasvas 6% ja põhiliselt vägivallajuhtumite arvelt (14%).  Väärtegude kasv (5%) tuli liiklusalaste väärtegude arvelt - tavapärasest rohkem said tähelepanu liiklusriskeeriva käitumisega liiklejad (suunamärguanded, mobiiltelefoni kasutamine sõiduki juhtimise ajal ilma käed vabaks seadmeta),  aga ka turvavarustuse mittekasutajad ja kiiruse ületajaid.  

 

Kõige häirivamaks probleemiks Raplamaal on jätkuvalt vägivald. See moodustab ligi 30% kogu kuritegevusest.  Oluline on märgata ja koheselt aidata vägivallaohvrit. Politsei initsiatiivil on näiteks mitmest Raplamaa vägivaldsest perest lapsed ära võetud ja nendele on leitud uued pered. 2016. aastal lõpetas tavapäraselt moel tegevuse naiste varjupaik. Uksed sulges ka Saagu Valgus , kus tegeleti puudustkannatavate peredega.

 

 „Turvaline kodukant" arutelud politsei eestvedamisel toimusid 10-s külas  - inimeste turvatunnet ei häiri ainult kihutavad autojuhid, joodikud või tänaval toimuv, vaid ka see, kuidas elu olu on korraldatud: liikluskorraldus, kas on kergliiklusteed, kuidas teed on hooldatud, milline on ristmikel nähtavus, tänavavalgustus. Lisaks sellele tunnevad inimesed muret erinevate teenuste kättesaadavuse osas (arstiabi, kauplus, ühistransport, elekter, side, kanalisatsioon jne). Paljudel juhtudel on teemaks noored, nende võimalused vaba aega veeta või ka edaspidi tööd leida. Erinevates kantides on teemad erinevad. Need probleemid on kaardistatud ja ka lahendusi on päris mitmeid välja pakutud. Kuna tihtipeale osalevad ka kohalike omavalitsuste esindajad, maanteeameti esindaja, keskkonnainspektsioon ja teisedki, siis võtab iga ametkond kohtumistelt midagi kaasa ja püüab oma valdkonnas olukorda parandada. Päris palju on asju, mida kohalikud elanikud saavad ise ära teha.

 

Eraldi turvalisuse probleemina, mis üsnagi tavatu, võiks 2016. aastal välja tuua hoolimatuse loomapidamise osas. Ühe loomapidaja poolne ükskõikne suhtumine ja tegevusetus on kaasa toonud üle mitmekümne juhtumi.

 

Registreeritud tulekahjusid oli 2016. aastal kokku 128 tulekahju (neist eluhoonete tulekahjusid 14, muud hooned 19, metsatulekahjud 2, maastikutulekahjud 36, prügi, lõke, grill  - 36, mootorsõidukid 9, muud 9), tules hukkus 2 ja uppus 2 inimest. Aktiivne on olnud vabatahtlike tegevus.  Tehti üle tuhande kodukülastust.

 

2016. aastal registreeriti  69 liiklusõnnetust, inimkannatustega oli neist 25, hukkus 3 ja sai vigastada 33 inimest.  Inimkannatustega õnnetusi toimus kõige rohkem T-15 Tallinn-Rapla-Türi teel ning T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla teel kus on ka liiklussagedused kõige suuremad.

 

Tööhõive  suureneb, keskmine brutopalk kasvab  ja registreeritud töötuse määr maakonna väheneb, töötutele on palju võimalusi koolitusteks ja täiendõppeks. 2016.a registreeriti Raplamaal 65 tööõnnetust, millest 47 olid kerge ning 18 raske kehavigastusega. Eestis kokku on aga registreeritud aasta alguse seisuga 4919 tööõnnetust. Seega ei ole Raplamaa väga suure tööõnnetuste arvuga maakond. Võrreldes aastaga 2015, mil Raplamaal registreeriti kokku 78 tööõnnetust, millest valdav enamus ehk 59 olid kerged ning 19 raske kehavigastusega, on tööõnnetuste arv ka vähenenud. Surmaga lõppenud tööõnnetusi viimasel paaril aastal Raplamaal toimunud ei ole. Nii nagu juba rikkumiste tuvastamistest välja tuli, on ka tööõnnetuste peamisteks põhjusteks ohutusnõuete eiramine ning töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine.

 

Töövaidluseid oli aastal 2016 Rapla maakonnas 47, täpselt sama palju oli ka aastal 2015.  Seega ei ole töövaidluste arv ei suurenenud ega vähenenud, mis omakorda tähendab, et olukord töösuhetes ei ole samuti muutunud. Peamised nõuded mida läbi töövaidluskomisjonide jätkuvalt nõutakse on: saamata jäänud töötasu ning töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuded.

 

Raplamaa haigla andmetel on väga palju  kodu- ja vabaaja vigastusi  ja silmapaistev EMO töös on ka noored ja alkohol teema -  ööklubides toimuv on heaks indikaatoriks – kui toimuvad peod,  tuleb alati ka patsiente. Võrreldes aastate lõikes võib siiski öelda, et vigastussurmade ja – haigestumise osakaal väheneb.

 

Haridussektoris  on suur puudus tugispetsialistidest- psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid ja sotsiaalpedagoogid ning  suur vajadus on koolides avada rohkem väikeklasse.

2016. aastal avati  mitmes maakonna lasteaias sobitusrühmad, regulaarselt toimuvad koolide ja lasteaedade tugispetsialistidele infopäevad ning  maakonnas on toimiv karjääriteenust osutavate spetsialistide koostöövõrgustik-karjääri koostöökogu.

Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga liitus Sutlema Linnupesa lasteaed (kokku TE lastaedu maakonnas 9 ja koole 16). Suitsuprii klassi kampaanias alustas oktoobris rekordarv õpilasi - üle 50% sihtrühmast (70 klassi 4.-9. klassidest).

 

2016 aastal loodi Raplamaale  Kohila valda Vilivere külla 1 naabrivalve piirkond, millega liitus 38 majapidamist. Piirkond nimetati Aasumäe naabrivalve sektoriks. Raplamaal on 2016 aastalõpu seisuga kokku 35 naabrivalve piirkonda, millega on liitunud 682 majapidamist. Maakonnas toimus naabrivalvefoorum.

 

Alaealistele on olnud tubaka- ja alkoholitooted väga kättesaadavad, mis selgus 2015.a. maakonna osaluskohvikus. Noortekogu eestvedamisel viidi läbi  testostlemine, mille tulemusena selgus,  et olukord on tõesti murettekitav – 64% müügikohtadest  müüs alaealisele keelatud aineid. Koostöös politseiga toimusid mitmed sekkumised ning järelostlemisel neli kuud hiljem oli olukord oluliselt muutunud.  Teemale on tõmmatud ühiskondlik tähelepanu, ettevõtjaid on haritud.

Raplamaa osaluskohvikus käsitlesid noored samuti turvalisuse teemat, kus selgus, et olulisteks probleemideks peetakse noorte poolt koolikiusamist , ohtlikke keskkondi: valgustamata piirkonnad, lahtised koerad, purjus inimesed, kihutavad autod ja kergteede vähesus ; samuti nimetaiti ebaturvalisi skateparke ja seal mitteturvalist käitumist;  noored arvavad ka, et inimesed on hoolimatud abivajajate suhtes.  Osaluskohvikus räägiti ka uimastitest – alkoholi, tubakatoodete ja ka illegaalsete narkootikumide kasutamine on noorte seas aktuaalne teema (viimased ametlikud tervisekäitumise andmed on maakonnas siiski 2013. aastast).

 

Puuetega inimeste jaoks oli 2016. aastal oluliseks töövõimereform - muutus töövõime ja puude raskusastme tuvastamise metoodika ja rahalised toetused. Inimesele antakse rohkem õigusi, et saada abi ja toetust, ja osalise töövõime korral on tal ka kohustus olla aktiivne. Töövõime hindamise uus metoodika ei keskendu haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele. Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi.

 

Sihtrühmadele suunatud turvalisuse alastest sekkumistest  võiks välja tuua järgmised tegevused: Maanteeameti eestvedamisel alustati eakate juhtide liikluskoolitusega, millega jätkatakse ka 2017. aastal.  Laste tervise ja turvalisuse teema oli 2016. aastal maakonna tervisedenduses prioriteediks – aasta päädis maakonna 19. tervisedenduse konverentsiga „Laste ja noorte tervis ja turvalisus", millest võtsid osa üle 200 inimese.  Traditsioonilised sekkumised toimusid  koolieelikutele (Otsi Otti õppused, interaktiivse liiklusnäidendi läbiviimine koostöös Maanteeametiga), turvalisuse koolitused erinevatele sidusrühmadele (KOV tervisenõukogud, lasteaiadirektorid, tugispetsialistid, avahooldustöötajad). Eetris olid TREraadios mitmed tervise- ja turvalisuse saated (5)  ning ilmusid maakonnalehes Raplamaa Sõnumid erilehed (Tervise Edendaja – 5).