Sünni registreerimine

29.08.16

Õiguslik alus: perekonnaseadus, perekonnaseisutoimingute seadus

.

 

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele vallavalitsusele (välja arvatud Rapla Vallavalitsusele) või maavalitsusele. Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimiseks vajalikud dokumendid:
  • avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.
Kui vanemad on abielus ja sündi registreerib üks vanematest, siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist.
Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid andmeid või  tõendavaid dokumente (näit. vanemate abieludokument, kui see ei ole kantud Rahvastikuregistrisse).
 
Lapse nimi peab vastama Nimeseaduses esitatud nõuetele. Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena. Eesnimeks ei ole võimalik lapsele anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega. Eesnimeks ei ole ilma mõjuva põhjuseta võimalik lapsele anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. Eesnimeks ei või anda isiku soole mittevastavat nime.
 
Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaksvõtnud või
3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõtt lapse tegeliku isa poolt.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed  rahvastikuregistrisse kandmata, s.t. neid ei ole ka sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.
 
 
Sünde registreerivad kantselei koosseisu kuuluvad ametnikud: 
 

Ametikoht 

Ametniku nimi

Telefon

E-post

Ruum/Vastuvõtuajad

Perekonnaseisuametnik-peaspetsialist

Marju Pajo

484 1157

5183946

Marju.Pajo@rapla.maavalitsus.ee

Ruum 204

E, R 8.00-12.00

T, N 8.00-14.00

K  8.00-12.00 ja 13.00-17.00

 

Perekonnaseisuametnik-spetsialist

Lea Saaremäe

484 1127

Lea.Saaremae@rapla.maavalitsus.ee

Ruum 205

E, R 8.00-12.00

T, N 8.00-14.00

K 8.00-12.00 ja 13.00-17.00

 

 
 
Lisainfo:
Kuidas registreerida lapse sünd? (siseministeeriumi infovoldik)
 
 
VANEMA HOOLDUSÕIGUS
 
Hooldusõigus (Justiitsministeeriumi infovoldik) 
 
Väljavõte Perekonnaseadusest 10.ptk § 116 - § 146  (jõustus 2010.aasta 01.juulil)
 
Vanema hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Lapse ülalpidamiskohustus on ka vanemal, kellele hooldusõigus ei kuulu .
 
ISIKUHOOLDUS
Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus
-          last kasvatada
-          lapse järele valvata ja tema viibimiskohta määrata
-          lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda
-          nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab
-          määrata need kolmandad isikud, kellega lapse võib suhelda.
 
VARAHOOLDUS
Varahooldus on õigust ja kohustust
-          valitseda lapse vara
-          last varalistes küsimustes esindada.
 
HOOLDUSÕIGUSE KUULUVUS
Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.
 
LAPSE ESINDAMINE
Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vanem võib last esindada üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles konkreetses asjas antud kohtu poolt üle otsustusõigus. Ka juhul, kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, võib üks vanem teha lapse huvides vajalikke tehinguid ja toiminguid. Sel juhul peab aga nendest tehingutest või toimingutest teist vanemat viivitamata teavitama. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.
 
HOOLDUSÕIGUSE PIIRAMINE, MUUTMINE JA PEATUMINE
Hooldusõigust piiravaid meetmeid rakendab kohus. Vastava piirangu kohaldamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kui mõlemad vanemad või üks vanem soovib muuta  lapse hooldusõiguse kuuluvust, siis hooldusõiguse ülekandmise otsuse teeb kohus.
Kui vanem ei saa last esindada kas oma teovõime piiramise tõttu või faktiliste takistuste tõttu, mis ei võimalda vanemal hooldusõigust teostada, siis selle vanema hooldusõigus peatub või peatatakse see kohtu poolt. Kui mõlema vanema hooldusõigus peatud, määrab kohus lapsele esieestkostja.
Hooldusõiguse piiramise menetlus kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (§ 550 hagita perekonnaasjad).
 
SUHTLUSÕIGUS
Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Ka vanemal, kellele ei kuulu lapse hooldusõigus, on õigus lapsega suhelda. Suhtlusõigust võib piirata kohus.
 
OTSUSTUSÕIGUS
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud asju ühiselt. Vanemal, kelle juures laps elab või viibib teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) küsimusi ilma teise vanemata konsulteerimata.
Toimetaja: KARIN SCHÜTZ