Rplamaa koolivõrgu arengukava aastaiks 2005-2015

24.03.14
Metoodikast

Arenduskava sisumääratlus
    Koolivõrgu arenduskava sisu määrab ära tema asend juhtimisprotsessi ülesehitust kajastava dokumentatsiooni hulgas. Koolivõrgu arengu kavandamine on nimelt juhtimisprotsessi etapp, mis hõlmab neid tegevusi ja seoseid, mis on vajalikud koolivõrgu haldamise ja kujundamise/ümberkujundamisega taotletavate tulemuste täpsustamiseks (eesmärkide määratlemiseks). Arengu kavandamine toimub taotletavate tulemuste reaalsete saavutamisteede täpsustamise kaudu. Arenduskava sisuväljundiks on koolivõrku kujundavate organisatsioonide-asutuste (koolid ise, vallad, ROL ja maavalitsus) toimimise kava, mis sisaldab lahendamisele kuuluvate probleemide ja nende peamiste põhjuste lühikirjeldust, taotletavate tulemuste täpsustust ning nende tulemuste saavutamise teede kirjeldust.
    Käesoleva töö esialgsel kavandamisel oli kujutlus, et koolivõrgu konfiguratsiooni aastaks 2015 on võimalik ette kujutada võib-olla isegi konkreetsete koolide kaupa. Töö käigus tuli sellest taotlusest siiski loobuda. Tööks ette nähtud nappidest ressurssidest olulisemate põhjustena tulid esile riigipoolse haridusvõrgu ümberkorraldamise kavade määratlematus ning teisalt - olemasolev organisatsiooniline ressurss (koolivõrgu praegune juhtimissüsteem) ei võimalda koolivõrgu sihipärast kujundamist planeerida ega teostada.
    Seetõttu ei ole peetud vajalikuks selles tööjuhises kirjeldada ja analüüsida üksikasjalikumalt kujunenud olukorda ning ressursside seisu. Sedalaadi andmeid on kasutatud üksnes selleks ja sel määral, et avada probleemide olemust, mille lahendamist arenduskava ette näeb. Samal põhjusel ei sisaldu arenduskavas neid tegevuskirjeldusi, mis puutuvad kooli valdajate ja haldajate igapäevast juhtimistööd ning asju, mida lahatakse teistes planeerimisaktides. Arenduskava ei käsitle konkreetseid tegevusülesandeid ega üksikasjalikke lahendeid probleemidele. See nähakse ette juba koolide arenduskavades, omavalitsusüksuste vastavates tegevuskavades ning tööplaanides ja eelarveid ettevalmistavates juhendmaterjalides.
    Arenduskava ei käsitle nende lasteasutuste mureküsimusi, mille olemasolu väljavaadetes lähteandmetele tuginedes ei ole esialgu kahtlusi. Käesolevas töös on teadlikult kõrvale jäetud ka üldharidusvõrgust väljapoole jäävad haridusasutused (lasteaiad, kutse-, huvi- eriharidus- jm asutused).

Uurimismetoodika

    Koolivõrgu arenduskava olulisim alusandmestik pärineb laste vanusegruppide demograafilisest prognoosist. See tehti seitsme vanusegrupi lõikes:
- kuni üheaastased,
- 0-4 aastased,
- 5-6 aastased,
- 7-10 aastased,
- 11-14 aastased,
- 15-19 aastased,
- 20-24 aastased.

Esimesed kaks ja viimane vanusegrupp eraldi tähelepanu ei pälvinud. Prognoosandmed nende kohta olid vajalikud koolivõrguga otseselt seotud vanusegruppide n.ö. taustaolukorra paremaks ettekujutamiseks.

    Prognoosi aluseks võeti peaasjalikult Rapla rahvastikuregistri andmed aastatest 2002 ja 2003. Abimaterjalidena kasutati kogumikke "Eesti valdade rahvastik" ja "Rahvastiku vanuskoosseis" aastate 1998-2002 kohta ning Pirgu Arenduskeskuse poolt teostatud uurimust "Rapla maakonna rahvastikuprognoos aastateks 2005, 2010 ja 2015" (2003). Arvutuste aluseks on 2003. aasta elanike arvu jaotus üksikute vanuseaastate lõikes, eeldusel, et eelneva aasta vanusegrupi elanike arv jääb järgneval aastal samaks. Näiteks on 2003. aasta üheaastased loetud 2004. aastal kaheaastaste arvu aluseks jne.
    Suremust pole arvestatud. Läinud aastatel liitunud omavalitsusüksuste puhul (Rapla linn ja vald Rapla suurvallaks, Kohila alev ja vald Kohila suurvallaks ning Märjamaa alev, vald ja Loodna vald Märjamaa suurvallaks) on andmed antud neid moodustanud endiste omavalitsusüksuste kaupa. See oli kõige usaldatavam viis saavutada mõnevõrra täpsemat ülevaadet laste jaotumisest maakonna territooriumil: 10 jaotuse asemel on seega andmed esitatud 14 üksuse kaupa.
    Laste sündimust arvestati parimas sünnituseas olevate naiste sünnitusaktiivsuse alusel, mis on tuletatud 5 viimase aasta keskmisest. Seega on sünnitusaktiivsuse näitajaks keskmine väikelaste arv ühe 20-29 aastase naise kohta. Kui näit. viimase 5 aasta keskmine kuni üheaastaste laste arv on 15 ning 20-29 aastaseid naisi on keskmiselt 125, saame ühe naise sünnitamisaktiivsuseks 0,12 last.
    On eeldatud, et lähitulevikus püsib sünnitusaktiivsus sarnasena. Sellist eeldust põhjendab optimistlik oletus, et kasutusele võetud riiklikud meetmed avaldavad sündimusele mõningat stabiliseerivat mõju. (Juhul kui need aga ei toimi, tuleks arvestada hoopis 5%-lise sünnitusaktiivsuse kahanemisega.)
    Oluliselt mõjutab potentsiaalsete sünnitajate arvu nende paiksus. Selle määramise aluseks on võetud 1998. aasta 15-19 aastaste naiste arvu erinevus %%-des 2003. aasta 20-24 aastate naiste arvust. Nende täieliku paiksuse korral peaksid need arvud olema võrdsed. Ometi on üksikute omavalitsusüksuste lõikes erinevused suured. Kahanemine väljendab lahkunute hulka. Seda lahkumise tempot järgitakse ka prognoosiaastatel (lisa 1).
    Maakonnast lahkub keskmiselt 30% sünnitusikka jõudvatest ja sellesse kuuluvatest naistest. Selle vanusegrupi naisi lisandub ainult Kohilas. Suhteliselt stabiilne on nende arv ka Vigala vallas. Kõige intensiivsem lahkumine on jälgitav Järvakandis - sealt lahkuvad ligi pooled parimasse sünnitusikka jõudvatest naistest.
    Seega on kogu kooliealiste kontingendi prognoosi aluseks praegune  20-29 aastaste naiste arv, nende sünnitamisaktiivsus ja paiksus.
    Lisaks kooliealiste kontingendi prognoosile on arengukava koostamisel kasutatud koolide aastaeelarvete ja bilansside andmeid, maavalitsusse koondatud andmestikku koolitranspordi kohta, koolide arenduskavasid ning muud faktistikku, mida on koolide kohta kogunud ennekõike maavalitsuse haridusosakond.

Ümberkorraldused koolivõrgus

Olulisemad põhjused, mis tingivad ümberkorraldusi koolivõrgus

1.    Viimasel kümnendil on kooliõpilaste arvu kahanemine Rapla maakonnas olnud järjepidev. Vaid vähesed koolid ei ole pidanud sellest hoolima (lisa 2). Tervelt 6 kooli on tulnud õpilaste ilmse vähesuse tõttu sulgeda ja üks reorganiseerida (Hageri lasteaed-algkool).
Mitmetes koolides on õpilaste arv iseseisvusaastail olnud kõikuv. On olnud nii paremaid kui kehvemaid aegu. Järjekindlalt on õpilaste arv kahanenud Haimre, Lelle ja Raikküla põhikoolides ning Alu, Ingliste, Sipa ja Kuimetsa algkoolides.

2.    Juhul kui peaks praegu arutusel oleval kujul rakenduma "21.sajandi kooli" programmi raames välja pakutud koolide riiklikud finantseerimisreeglid, siis kehtestatavate kriteeriumide järgi jääksid ligi pooled Raplamaa koolid baasrahastuseta (lisad 3-6). See tõenäoliselt seaks selliseid koole haldavad vallad tõsise rahastamisprobleemi ette. Väljatöötamisel oleva riikliku kooliprogrammi kriteeriumide järgi võib sarnane rahastamisotsus tabada järgmisi koole:
Eidapere, Haimre, Järvakandi (Purku), Kabala, Käru, Lelle ja Raikküla (Lipa) põhikooli; Kuimetsa, Laukna, Varbola, Ingliste, Järlepa ja Sipa algkooli ning Järvakandi ja Juuru gümnaasiumi.
Paraku pole selle riikliku programmi kõik üksikasjad veel selged ning asjade tegelikku kulgu seetõttu ka raske täpsemalt ette näha.

3.    Kooliealiste laste koguarv maakonnas kahaneb kiiresti. Kui 2003. aastal oli maakonnas  7546 last  vanuses 7-19 aastat ja neist õppis õppis Raplamaa koolides 5939 e. 79%, siis 2015. aastal elab neid prognoosi järgi maakonnas 4606. Kui samasuur osa lapsi (ümmardatult 80%) eelistab maakonna koole, siis on koolivajajad kõigest 3700 ehk vaid 60% tänapäeva õpilashulgast (lisa 7).
    Kahanemine viisaastakute kaupa on järgmine:
    (2003.a. - 7546; Raplamaa koolides õppis 5719 õpilast)
    2005.a. - 7070 (Raplamaa koolidesse jääks õppima 5680)
    2010.a. - 5522 (Raplamaa koolidesse jääks õppima 4440)
    2015.a. - 4606 (Raplamaa koolidesse jääks õppima 3700)

4.    Kooliastmeti ja piirkonniti on õpilaskontingendi ajalises muutumises suured erinevused. Seetõttu maakonna keskmised statistilised numbrid ei ole koolivõrgu kavandamiseks piisavalt adekvaatne alus. Kardetavasti Haridusministeerium opereerib just selle taseme prognoosandmetega ning needki on leitud kaudsete arvutustega ega ole piirkonniti kuigi täpsed.

5.    Koolitusvajaduse vähenemine on kõige märgatavam põhikoolieas - kogu maakonnas praktiliselt kaks korda (lisa 8)! Suurim on kahanemine Järvakandis (üle kolme korra!) ja Vigala vallas (umbes 60%) (vt. lisa 9).

6.    Keskhariduse vajadus kogu maakonnas väheneb õpilaskontingendi hulga järgi otsustades 1,6 korda ehk ca 40% võrra. Piirkonniti enamgi (lisa 10). 15-19 aastaste laste vanusegrupp kahaneb kõige enam Kaiu, Kehtna ja Käru vallas - kõigis neist enam kui poole võrra! Õige pisut aeglasem on kahanemine Märjamaa, Vigala ja Raikküla vallas (lisa 11). Ainsana on kahanemine suhteliselt vähemärgatav Kohila vallas.
Maakonnas elab 2015.a. 1300-1500 keskkoolieas last, kellest paljud eelistavad minna õppima väljapoole maakonda. 1990ndate lõpuaastatel tehtud küsitlused näitasid, et vaid 50-60% maakonna põhikoolide lõpetajaist jätkasid õppimist mõnes maakonna gümnaasiumis. Võrreldes praegu Raplamaa gümnaasiumides õppijate hulka maakonna vastavaealiste arvuga, võib arvata, et maakonna gümnaasiumides vajaksid 2015.a. keskharidust ca 550-600 last.

7.    Algkoolivajadus kahaneb maakonnas tervikuna 1,33  korda e. 25% võrra (lisa 12). Rohkem kui poole võrra väheneb 7-10 aastaste laste arv tuleva kümne aasta vältel Järvakandi ja Märjamaa alevites. Pisut alla kahe korra Raikküla ja Vigala vallas. Kohila ja Käru vallas ning end. Loodna valla trritooriumil seevastu laste arvu vähenemine muudatusi esialgu kavandama ei sunni (lisa 13).
Järvakandi ja Märjamaa alevites nii nagu ka Rapla linnas kahaneb algkooliealiste hulk jätkuvalt ka prognoosijärgsel ajal, s.o pärast 2015. aastat,  sest nooremate vanusegruppide (5-6 ja ka kokkuvõttes 0-6 aastaste) pealekasv kahaneb sarnaselt kiirenevas tempos (lisa 14).
Ehkki maakonnas eristuvad 5 piirkonda, kus prognoosiperioodi jooksul väikelaste arv ei lange kümne aasta tagusest arvust allapoole (need on Kaiu, Kehtna, Kohila, Käru vallad ning end. Loodna valla piirkond), on nendeski täpsemal võrdlusel tegemist kahanemistrendiga. Seda suhtelist stabiliseerumist võib lugeda 1980ndate teise poole "beebibuumi" kohatiseks järellainetuseks.

8.    Mõnede koolide ülalpidamine läheb valdadele kalliks maksma. Maakonna keskmisest tunduvalt suuremad personali ja majapidamiskulud (mida mõnevõrra ümberarvestatult võrreldakse haridussüsteemis pearaha ning pingiraha nimede all) tulevad kanda Märjamaa, Raikküla, Juuru ja Järvakandi omavalitsusüksustel (lisa 15). Koolide ülalpidamise keskmisest suuremal kulukusel on mitmed põhjused, mida siinkohal üksikasjalikumalt ei analüüsitud, kuid pole ka ette näha, et olukord võiks oluliselt muutuda. See tähendab, et vallakoolide ülalpidamiskulude osakaal õpilaste arvu vähenedes nende valdade eelarvetes kasvab nobedasti. Riigipoolse finantseerimise edaspidine korraldus võib saada nende valdade koolidele otsustavaks.

9.    Tähelepanuvääriv asjaoluna selgus maakonna koolieelarvete läbiarvutamisel, et eri koolitüüpide ülalpidamis- ja käitluskulud on kindlas astmestikus. Maakonnas on kolm valdavat koolitüüpi: lasteaed-algkoolid, põhikoolid koos algklassikomplektidega ning gümnaasiumid kõigi koolijärkudega. Koolitüüpide kaupa olid keskmised kulud viimase eelarveaasta andmeil  järgmised:

koolitüüp    personali-
kulud    majapidamis-
kulud    kulud
kokku    bilansilised varad
algkool, lasteaed-algkool    
30 313    
16 426    
46 739    
90 259
põhikool    15 796    6 642    22 438    36 102
gümnaasium    11 803    4 945    16 748    13 732

Ootuspäraselt on erikulud õpilase kohta suurimad algkoolides ja lasteaed-algkoolides, ületades ligemale kolm korda samad kulud kombinaadi tüüpi gümnaasiumides. Märkimist väärib seegi, et sama astmestik ilmneb, kui võrrelda koolide bilansiandmeid põhivara osas. Vahe on aga selles, et väikekoolide varad õpilase kohta ületavad umbes 6,5 korda samalaadseid kulusid gümnaasiumiõpilase kohta.
Haridusministeeriumi esindajate praeguse seisukoha järgi aga pole kavas koolide riikliku finantseerimise baasrahasid koolitüüpide järgi eristada, kuna nende arvutused sellist erinevust ei kinnitavat!
Kui see lähenemine leiab kinnitust ka uutes rahastamiskavades, siis tähendab see tugevat riiklikku survet koolide kontsentreerimisele täielike klassikomplektidega gümnaasiumideks.

10.    Õpilaste keskmine koolitee on kohati juba üpris pikk. Seitsme kooli lastest enam kui pooled õpilased elavad kaugemal kui lubatud 3 km jalgsitee pikkus. Maakonna viie kooli lapsed peavad tulema kooli keskelt läbi 10 kilomeetri kauguselt. Pikim keskmine koolitee tuleb ette võtta Eidapere ja Lelle põhikoolide õpilastel (viimastel andmetel vastavalt 19,5 ja 17,6 km). See tähendab paljudele lastele üldreeglina paari-kolmetunnist bussisõitu päevas ning sunnitud ajaviitmist bussiaegade sättimiseks, kulutades nõnda väärtuslikku vaba aega, mis on hädavajalik harrastustegevusteks ning muuks enesearendamiseks, rääkimata sellega kaasnevast füüsilisest ja psüühilisest väsimusest.
Kui vanemad gümnaasiumiealised õpilased on selle suhtes vastupidavamad, siis algklasside ning ka murdeikka jõudvate põhikooli klassijärkude õpilaste vaimsele ja füüsilisele tervisele mõjub see kahtlemata kahjustavalt.

11.    Laste koolitoimetamine maksab praegu valdadele umbes 700 kr.õpilase kohta aastas, mis teeb maakonna kohta tervikuna umbkaudu 4 milj.kr.aastas. Suurimad koolitranspordikulud on Märjamaa vallal - 1,2 milj.kr. Ka Kohila ja Kehtna vald kulutavad aastas ligikaudu pool miljonit krooni laste koolitoimetamiseks.
Kui koolidevõrk ei muutu, ent õpilaste arv kahaneb, siis kulud kooliliinidele jäävad endiseks või isegi kasvavad kooskõlas transpordikulude üldise kasvuga. Ühe õpilase koolitoimetamise erimaksumus aga tõuseb mitmekordseks...

12.    Õpetajaskonnas on suhteliselt palju neid, kes kümneaastases perspektiivis lähevad pensionile (keskmiselt iga 8. õpetaja maakonnas!). Neile tuleb leida asendus, mis praegusaegsetes oludes, kus kvalifikatsiooninõudeid üha tõstetakse ning valdadel puuduvad vahendid vastsete ülikoolilõpetajate kütkestamiseks, osutub üha keerulisemaks.

13.    Pereinimeste liikuvus tööotsinguil on haaranud kaasa ka lapsed. Suur osa lastest ei lähegi oma piirkonna kooli, vaid liigub koos vanematega keskustesse või vanemates kooliastmetes ka iseseisvalt koolidesse, mille suhtes on loodud kõrgendatud mainehoiakud. See teeb mõnevõrra raskemaks kohaliku kooli õpilaskontingendi prognoosimise. Seda enam, et puudub ka täpne ülevaade piirkonna laste ja nende vanemate koolieelistustest.
Statistiliselt õpib Raplamaa koolides 80% siin elavatest kooliealistest. Arvestades aga, et põhikooli järel on laste hajumine juba praegu intensiivsem (vt. p.6), mitmed migratsioonisuundumused suurendavad liikuvust veelgi, võib seegi tegur ahendada tulevast õpilaskontingenti mõne piirkonna koolide jaoks.
Nn.pearaha liikumine maakonna valdade vahel ja maakonnast väljapoole osutab sellel, et ainult Rapla linn ja gümnaasiume omavad Järvakandi ning Juuru vallad saavad rohkem pearaha kui maksavad väljapoole. Maakonna vallad tervikuna maksavad aga üle 3 milj krooni aastas maakonnast väljaspool koolis käivate laste eest. Mõistagi on suhteliselt suur Tallinna koolide tõmbejõud - 70% väljapoole maakonda makstud hariduskuludest tasutakse Tallinna linnale. Aga käib ka õpilasvahetus maakonna piirivaldade ja piirnevate naabermaakonna valdade vahel. Vigala vallast käib lapsi Halinga ja Pärnu koolides ning ka vastupidi. Märjamaa vallast käib lapsi Kullamaale ja Kernu, Käru vallast Vändrasse ja Türile ning samuti vastupidi. Kehtna valla lapsi käib Kaisma valla ja Vändra koolides.
   
Piirkonnad ja koolid, kus probleemid kipuvad kuhjuma

    Algkoole ja lasteaed-algkoole haldavate valdade põhimureks võib kujuneda olemasolevate koolide rahastamine. Ehkki algkooliealisi lapsi jätkub ning Kohila piirkonnas isegi lisandub prognoosiperioodil, on algkoolide täituvus aasta-aastalt kahanenud ning parimal juhul see mõnedes koolides (Sipa, Laukna, Järlepa,) stabiliseerub tasemel, mis praeguste koolireformi kavade järgi jääb ikkagi allapoole täituvusnormatiive. Samas on seda tüüpi koolid paigutunud praegu selliselt, et nende kadumisel pikeneks kõige väiksemate koolilaste koolitee kohe ülemäära pikaks. Ennekõike käib see Varbola, Järlepa, Laukna ja ka Kuimetsa koolipunktide kohta.

    Põhikoolivõrgu probleemid on, nagu juba viidatud, kõige ilmsemad. Nende praegune paiknemine maakonnas on suhteliselt ühtlane ning ka koolitee pikkuse suhtes on nende võrgustik soodus.
    Paratamatult aga jääb põhikoolidel jääb piirkonniti õpilaskontingenti väheks. Silma torkab kooliealiste kahanemine ennekõike viies piirkonnas.
    Kõige silmatorkavam põhikooliealiste (11-14 aastased) arvu vähenemine leiab aset Vigala valla kahe põhikooli teeninduspiirkonnas ning Järvakandis (vt. lisa 8).  Järvakandist põhikooli minevate õpilaste arv võib kahaneda 2015. aastaks ligi poole võrra - 30-40 õpilasele! Viimases ei tule peale ka algkooliõpilasi (lisa13). 
    Märjamaa valla põhikoolide jaoks (ühes algkooliosaga) jaoks jääb õpilaskontingenti 2015. aastaks samuti ligi poole võrra vähemaks. Kuivõrd Märjamaa gümnaasium tõmbab paratamatult lähikonna lapsed ära ja ka Valgu kool on õpilaskontingendi hoidmisega hästi toime tulnud, võib enim õpilasi kaotada Haimre põhikool.
    Raikküla valla kolm suhteliselt lähestikku paiknevat kõigi klassikomplektidega põhikoolist on Järvakandi ja Kabala põhikool oma õpilaskonna suhteliselt hästi säilitanud. Pika traditsiooniga Raikküla põhikoolis kahaneb õpilaste hulk kiiremini. Kuivõrd aga valla kooliealiste nooremate vanusegruppide arv kahaneb tehtud prognoosi andmeil kiiresti - nobedam kahanemine leiab aset juba lähiviisaastakul (lisad 9 ja 13), siis kõigi kolme kooli jaoks hakkab õpilasi nappima juba 3-4 aasta järel!
    Väheneva põhikooliastme õpilaste arvuga peavad läbi ajama ka Kaiu põhikool ja Juuru Gümnaasium, kes hakkavad konkureerima poole väiksemale selleealisele õpilashulgale oma piirkonnas.
Märkimisväärne põhikooli õpilaskontingendi vähenemine leiab aset ka Rapla koolide ja
Kehtna teeninduspiirkonnas, ent selle vähenemise mõju ei tarvitse olla koolidele nõnda tuntav, sest koolide teeninduspiirkond on lai ning Rapla eeliseks jääb heatasemelise keskkooliastme olemasolu samas koolimajas. Pigem võib Kehtna valla 11-14 aastaste laste arvu kahanemine mõjutada Lelle kooli täituvust ning sealtkaudu omakorda Käru põhikooli, sest ka Käru vallas langeb vahepealsetel aastatel selleealiste laste arv (mis küll 2015.aastaks mõnevõrra taas kasvab).

    Keskkooliastme kooliasutustest tekivad täituvusprobleemid paratamatult Järvakandi Gümnaasiumil, kus keskkooliealiste arvu kahanemine pole ehk küll nii märkimisväärne (umbes 1/5 võrra), ent väiksemaks jääb kohapeal alg- ja põhikooli astme klassidesse tulevate laste arv (2,5-3 korda vähem 2015.a.). 11-14 aastaste arv väheneb kiiresti kogu ümbruskonnas.
    Sama oht ähvardab Juuru Gümnaasiumi, sest nii Juurus kui Kaius väheneb keskkoolivajajate hulk eesoleval kümnendil enam-vähem poole võrra (lisa 11). Ning ka põhikooliastmete õpilaskonda hakkab kahe kooli jaoks nappima.

Põhimõttelised lahendusteed

    Raplamaa olemasolev koolivõrk on suhteliselt ühtlane ja koolinõudlust suhteliselt hästi rahuldava konfiguratsiooniga. Seetõttu on üpris võimatu osutada, milliste koolide sulgemine võiks leevendada koolide ülalpidamise probleeme eeloleval kümmeaastakul. Probleemid johtuvad aga eelkõige õpilaskontingendi märkimisväärsest vähenemisest mitmes maakonna osas ning väikesearvulise õpilaskonnaga koolide finantseerimise murest.
    Seetõttu ei saa õigeks pidada ühegi olemasoleva, kõigi vajalike vahenditega varustatud ning hästi toimiva koolipunkti likvideerimist ilma väga mõjuva põhjuseta. Pigem tuleks otsida võimalikke lahendusteid olemasoleva koolivõrgu ladusamast ja ökonoomsemast korraldamisest.
    Need lahendid tuleks leida ja vajadusel rakendada järgmiste eeltööde tulemusena.
1.    Nähes ette koolide ülalpidamise muresid lähitulevikus, teha jõupingutusi koolidevahelise koostöö ametlikuks korraldamiseks vähemalt maakonna raames või ka piirinaabritega, et olla paindlikumad õpilaskontingendi vähenemise oludes. Kui Haridusministeerium ignoreerib kohalikke ja piirkondlikke vajadusi, peaks algatus tulema omavalitsusliitudelt. Pole võimatu, et organisatsioonilist ja finantsilist abi selleks saab hankida otse Euroopa Liidu vastavatelt organitelt, kui selleks vastavad eeltööd läbi viia.
2.    Uurida kooliasutuste sisemise dünaamika võimalusi: kaaluda veelgi ulatuslikuma valiku "lastekombinaadi tüüpide" korraldamist või ka mõnede kooliastmete eraldamist eraldi asutuseks, näit põhikool-lasteaed (senise lasteaed-algkooli kõrvale) või gümnaasiumi eraldamine eraldi kooliasutuseks mõnes paigas; samuti piirkondlike kooliasutuste liitmist üheks kooliasutuseks "filiaalidega" (Kohila-Hageri ja Nursi-Rõuge-Viitina näide!) eri keskustes. Vajadusel luua ametlikud võimalused olemasolevate koolide sedalaadi ümberkorraldamiseks.
3.    Piiritleda koolijuhtide, valla juhtimisorganite ja maavalitsuse roll eesseisvatele probleemidele lahenduse leidmisel.
4.    Üle vaadata õpilaskontingendi kriitilise vähenemise piirkondi teenindavate põhi- ja keskastme koolide arengukavad, et asjakohaselt reageerida nõudluse muutustele (ennekõike vahest Järvakandi/Purku, Kabala ja Raikküla/Lipa põhikoolid, Vigala valla põhikoolid, Haimre põhikool, Kaiu põhikool, Lelle ja Käru põhikoolid ning Juuru ja Järvakandi gümnaasiumid).
5.    Teha selgeks, milline administratiivne protseduur tuleb läbida, kui päevakorda tuleb mõnes piirkonnas eri koolide liitmine üheks asutuseks või kooliasutuse organisatsiooniline ümberkorraldamine kooliastmete lõikes.
6.    Töötada välja taktika puhuks, kui osutub otstarbekaks liita kahe naabervalla koolid üheks asutuseks (näit. Ingliste lasteaed-algkooli Juuru gümnaasiumiga või Lelle põhikool Käru kooliga).
7.    Valmistada ette toimimisjuhendid ja korralduslikud lahendid juhtumiteks, kui seesama liitmine osutub otstarbekaks teha maakonna piirivalla ja naabermaakonna valla mõne kooliga (praegu käib tihedam õpilaskontingendi vahetus Vigala ja Halinga, Järvakandi ja Kaisma, Kehtna, Vändra ja Kaisma, Märjamaa ja Kullamaa valdade vahel).
8.    Otsida partnereid, kes võiksid olla huvitatud, et tellida pendelmigratsiooniuuring Tallinna tagamaa aladel. See võimaldaks teha oletusi kooliealiste kontingendi paikkonda jääva suuruse üle. (Uuring annaks lähteinfot mitmete teistegi haldusülesannete ettenägemiseks ja lahendamiseks Raplamaa jaoks). Pendelrände iseloomu muutusi 1990ndatest aastatest alates on mõnevõrra Tallinna tagamaal uuritud ning hüpoteese kontrollitud, kuid konkreetseid uuringuid ei ole ette võetud.
9.    Teha analüüs, milline on rahvastikuprognoosile tuginedes kooliastmete täituvuse ennustus praegustes kõiki kolme kooliastet omavas põhikoolis ning Järvakandi ja Juuru gümnaasiumide puhul ka nende gümnaasiumiastmetes. Sellest tulenevalt võib osutuda otstarbekaks ka kooliasutuste lahutamine pro spetsialiseerimine: progümnaasiumi, erigümnaasiumi vmt. tekitamine, algkooliastme suunamine naaberkooli jne. Praegu napib sellelaadseteks ettepanekuteks andmeid.

Võimalikud lahendusvariandid kriitiliste piirkondade ja koolide jaoks

    Kriitiliseks tuleks lugeda neid koole ja piirkondi Raplamaal, kus eespool käsitletud asjaolude tõttu lähitulevikus on paratamatud muutused koolivõrgu korralduses, et tagada elanikkonnale inimväärsed tingimused laste koolitamisel üldhariduskoolides.
    Nagu juba viidatud, lahendusvariandid on suunatud sellele, et koolipunktide arv ei kahaneks, vaid et olemasolevaid koole oleks võimalik edasi käigus hoida koolivõrku hõrendamata.
    Lahendid edaspidiseks toimimiseks tuleks aegsasti välja töötada vähemalt järgmistele piirkondadele ja koolidele.
1.    Raikküla vald oma kolme põhikooliga
2.    Vigala valla mõlemad põhikoolid
3.    Varbola kool
4.    Juuru gümnaasium, Järlepa lasteaed-algkool, Ingliste lasteaed-algkool ja Kaiu valla koolid (Kaiu põhikool ja Kuimetsa algkool)
5.    Järvakandi gümnaasium
6.    Lelle ja Käru põhikoolid
7.    Märjamaa gümnaasium, Haimre põhikool ja Sipa lasteaed-algkool

Raikküla valla põhikoolide puhul võiks kaaluda kõigi kolme kooli või vähemalt kahe neist ühendamist üheks kooliasutuseks (see ei tarvitse tingimata muuta koolide nimesid!). See võte võimaldaks kiiresti väheneva õpilaskontingendi eri vanusastmete suuremate aastakäikude paiknemise järgi klassikomplekte suunata ühest piirkonnast teise, ühe koolimaja katuse alt teise alla ja mõni aasta hiljem vajadusel jälle tagasi ning ühtlasi kombineerida kvalifitseeritud õpetajatega. Koolide vahemaad on suhteliselt väikesed, mistõttu nende vahel opereerimine võiks olla võrdlemisi hõlbus. Pealegi valdab kõiki koole sama vallavalitsus. Mistahes riikliku rahastusskeemi rakendamisel peaks selline kooliasutuste korraldus vähendama enim potentsiaalse normatiivse rahastamisressursi kaotsimineku võimalust.

Vigala vallas väheneb põhikoolivajajate hulk juba järgmise viie aasta jooksul pea poole võrra. Ka algkooliastmete täituvus mõõnab lähiaastatel, seejärel peaks olukord noorema koolijärgu lastega stabiliseeruma. Seega sõltub Vigala põhikoolide täituvus suuresti ka naabervaldade laste valmisolekust tulla õppima just siia. Vana-Vigala põhikool on oma sisse seatud õpilaskoduga ehk mõnevõrra ahvatlevam õpikoht kui naaberkool Kivi-Vigalas. Kriisi puhul viimases võiks samuti abi olla organisatsioonilisest ümberkorraldusest.
 
Surve Varbola kooli sulgemisele võib taas suureneda, kui ilmneb tema kasin perspektiiv suuremale täituvusele, ehkki kool talitleb. Samas tähendaks selle kooli sulgemine ehk kõige ulatuslikuma "kooliaugu" tekkimist maakonna kaardil, mistõttu oleks see äärmiselt ebasoovitav. Säärase ohu ilmnedes võiks abi olla, kui koolist moodustada Märjamaa gümnaasiumi filiaal. Samalaadne lahendus võib aidata alles hoida Haimre põhikooli kui paikset hariduskeskust.

Juuru, Kaiu valda ning Kehtna valla põhja- ning Rapla valla lääneserva teenindava 5 kooli - Juuru gümnaasiumi, Ingliste ja Järlepa lasteaed-algkoolide, Kuimetsa algkooli ning vähem ehk Kaiu põhikooli jaoks napib juba praegu õpilasi. Eesolevad aastad süvendavad seda puudust märkimisväärselt veelgi kõigis kooliastmetes. Seetõttu võiks kaaluda Kaiu ja Kuimetsa koolide liitmist üheks asutuseks. Teisalt võiks tagada allesjäämise tagasihoidlikuks jäänud laste arvuga Järlepa ja Ingliste algkoolidele nende ühendamine Juuru gümnaasiumiga, kellel juba on ja jääb oma piirkonnas  kasinamaks veelgi algkooli ja põhikooli esimesse astmesse tulijate hulk ning seejärel ka põhikooli teise astmesse liikujate kogus. Liitmine Järlepa algkooliga oli arutusel ka Juuru valla arengukava koostamisel, kuid jäi hiljem sellest välja.

Järvakandi gümnaasiumi keskkooliastme klassid on väikseks jäänud, ent siiski on ta suure piirkonna jaoks lähim gümnaasiumiharidust pakkuv asutus. Seda ka osa Kaisma valla laste jaoks. Paraku ennustab rahvastikuprognoos, et lähiaastatel "kuivavad kokku" ka alamate koolijärkude klassikomplektid, sealhulgas piirkonna põhikooli kontingent. Seejärel ei anna kool enam gümnaasiumi mõõtu välja. Sõltuvalt kujunevatest asjaoludest võiks kool valmis olla gümnaasiumiklasside likvideerimiseks, et säilitada põhikool. Juhul kui Pärnu maakonna lähivallad võiksid anda lisaõpilasi Järvakanti või tuleb noori mingil põhjusel juurde alevisse, siis võiks säilida ehk ka gümnaasiumiosa.

Nagu eespool viidatud (lk.9), võib Kehtna valla 11-14 aastaste laste arvu kahanemine mõjutada oluliselt  Lelle kooli täituvust ning sealtkaudu omakorda Käru põhikooli, sest ka Käru vallas langeb järgnevatel aastatel selleealiste laste arv (mis küll 2015. aastaks mõnevõrra taas kasvab). Mõlema kooli olemasolu selles maakonna servas on laste haridustee hõlbustamiseks oluline. Siingi võiks koolide ülalpidamisväljavaateid suurendada koolide ühendamine ühte organisatsiooni. See võib osutuda küll mõnevõrra keeruliseks, sest tegu on kahe eri valla kooliga. Pealegi, koolilaste eelistus kipub kalduma ühes suunas - Käru poolt Rapla poole. Ent kriitilises olukorras võidakse sellest vastuolust ka üle saada.

Märjamaa valla mõnede põhikoolide koopereerimise võimalusest oli juba juttu. Märjamaa gümnaasium ise esialgu ei põe õpilaste vähesust, ehkki alamate kooliastmete (algklassid ja põhikooli 1. aste) õppurite arv on järjepidevalt vähenenud. Kui aga sulgemisoht peaks hakkama kummitama Varbola ja Haimre põhikooli, siis võib koolide koopereerimine hoida need koolid alles. Samamoodi saaks ümber käia Sipa lasteaed-algkooliga, kui selle olemasolu peaks küsitavaks muutuma. Laukna lasteaed-algkooli võimalik liitmine oleks kunstlikum, sest selle lasteasutuse n.ö.kliendid suhtlevad vanade tavade kohaselt Märjamaale vastassuunas ja pigem üle maakonna läänepiiri.

Pendelrände prognoosandmete lisandumisel võib osutuda vajalikuks teha muutusi ka nende kooliasutuste arenduskavades, mis jäävad Tallinna suuna rändeteele: ennekõike Kohila gümnaasiumi, Hagudi põhikooli ja Rapla gümnaasiumide omades. Võib juhtuda, et neid koole tabab vastupidine saatus - õpilastega ülerahvastamine. Mõned märgid sellele ohule juba viitavad.
Toimetaja: LEA LEPPIK