Nime muutmine

24.08.16

Õiguslik alus: perekonnaseadus, perekonnaseisutoimingute seadus

 

Nimeseaduses sätestatud juhtudel võib isik esitada perekonnaseisuasutusele taotluse uue nime saamiseks (ees- ja/või perekonnanime muutmiseks). Vt. Nimeseadus
Uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi antakse Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik.
 
Uus perekonnanimi antakse juhul kui kodanik:
  • soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
  • soovib kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;
  • soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;
  • on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kandnud perekonnanime;
  • soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips) või üksikute tähemärkide poolest ning vastab käesoleva seaduse nõuetele;
  • soovib kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
  • soovib kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
  • soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist.
 
Uueks perekonnanimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta võtta:
  1. nime, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
     
  2. nime, mida ametlikult kannab teine isik, kellel on õigustatud huvi välistada sama perekonnanime andmist teisele isikule. Õigustatud huvi olemasolu otsustab regionaalminister;
     
  3. nime, mille korral isiku uus perekonna- ja eesnimi ning sünniaeg ühtivad mõne teise isiku vastavate isikuandmetega;
     
  4. nime, mis on liiga laialdase kasutusega; Liiga laialdase kasutusega perekonnanimi on perekonnanimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab  500 või rohkem isikut. Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu kehtestab regionaalminister määrusega ning seda loetelu uuendatakse iga viie aasta järel;
     
  5. nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena;
     
  6. üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nime.
     
Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta võtta:
  1. tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
     
  2. isiku soole mittevastavat nime;
     
  3. üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi.
 
 
Uue nime taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid
 
  • vormikohane avaldus uue_eesnime_perenime_avaldus   
  • isikut tõendav dokument
  • perekonnaseisudokumendid, kui vastavad sündmused /andmed rahvastikuregistris puuduvad:
    1. kui perekonnaseis on vallaline, siis sünnitõend;
    2. kui perekonnaseis on abielus, siis sünnitõend ja abielutõend;
    3. kui perekonnaseis on lahutatud, siis sünnitõend, abielutõend ja abielulahutuse tõend või kohtuotsus;
    4. kui perekonnaseis on lesk, siis sünnitõend, abielutõend, abikaasa surmadokument;
    5. kui avaldajal on alaealised lapsed, siis laste sünnitõendid;
    6. kui soovitakse kanda suguvõsa perekonnanime, siis seda nime tõendavad perekonnaseisutõendid vm dokumendid;
    7. kui perekonnaseisusündmused on toimunud välisriigis, siis legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumendid koos tõlkega. Nende riikide poolt välja antud dokumendid, kellega Eestil on sõlmitud õigusabilepingud (Venemaa, Ukraina, Leedu, Läti, Poola) ei vaja apostillimist või legaliseerimist.

 

Avaldus esitatakse isiklikult. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Avaldus ja kõik dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitada koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Eesti kodanik, kes elab välisriigis, võib saata vormikohase avalduse Eesti perekonnaseisuasutusele, eeldusel, et nende isik on eelnevalt tuvastatud ja allkirja õigsus kinnitatud kas Eesti välisesinduse konsulaarametniku või välisriigi notari poolt.
Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 € . (RLS § 223) järgmistel uue isikunime taotlemise põhjustel:
  • soov kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
  • soov kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;
  • soov kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele;
  • lese soov ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;
  • soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • soov vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;
  • soov vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
  • soov kanda eestipärast perekonnanime;
  • soov perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel;
  • soov vabaneda oma tavatust eesnimest, mis ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
  • soov kaitsta oma isikunime, kui see ühtib teise isiku isikunimega;
  • soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
  • soov muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes;
Riigilõiv peab olema tasutud maavalitsusele enne avalduse esitamist.  
 
Saaja: Rahandusministeerium
 
pank  
SEB pank EE891010220034796011
Swedbank EE932200221023778606
Nordea Bank EE701700017001577198
Danske Bank EE403300333416110002
 
Selgitus kviitungil: riigilõiv (perek.nimi, kelle) nimemuutmise eest
Rapla Maavalitsuse viitenumber 2900082812.
 
Nime muutmist tõendab kas nimemuutmise otsus  (kui nime muutmise otsuse teeb regionaalministri volitatud isik, s.o. maavalitsus) või regionaalministri käskkiri (kui nime muutmise otsuse teeb regionaalminister).
 
 
 

Ametikoht 

Ametniku nimi

Telefon

E-post

Ruum/Vastuvõtuajad

Perekonnaseisuametnik-peaspetsialist

Marju Pajo

484 1157

5183946

Marju.Pajo@rapla.maavalitsus.ee

Ruum 204

E, R 8.00-12.00

T, N 8.00-14.00

K  8.00-12.00 ja 13.00-17.00

 

Perekonnaseisuametnik-spetsialist

Lea Saaremäe

484 1127

Lea.Saaremae@rapla.maavalitsus.ee

Ruum 205

E, R 8.00-12.00

T, N 8.00-14.00

K 8.00-12.00 ja 13.00-17.00

 

 
 
  
Toimetaja: KARIN SCHÜTZ