Koolivõrgu kava

24.03.14
MIKS? MIS ENNE OLEMAS?

Raplamaa koolivõrgu arengukavasid on sel sajandil tehtud vähemalt viis. Neist tõsiselt võetavam on Pirgu Arenduskeskuse 2004. aastal koostatud „Raplamaa koolivõrgu arengukava 2005-2015". Selle kava tugevused olid metoodika ja teaduslik lähenemine probleemile, huvitavate lahendusteede pakkumine (eriti koolide ühinemiseks), rõhk algkoolile, üksikasjalike lahendusteede otsimise jätmine kohalikele omavalitsustele. Kava nõrgemaks pooleks võib pidada kohati vigaseid algandmeid, liialt geograafiapõhist lähenemist, vastuolusid järeldustes ning otseste lahendite puudumist.
Tiina Saare grupi  eestvedamisel 2005.a  koostatud kava kujunes idealistlikuks ja suuri sõnu tegevaks, samas oli seal häid ideid huvitegevuse, loodushariduse ja koolide koostöö kohta.
2010.a maavanema kinnituse saanud sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering lähtus kantidest, mis ei kattu omavalitsuste piiridega ja teeb seega haridusasutuste olemasolu jälgimise raskeks. Teemaplaneering puudutab haridust laiemalt.

Pidevalt kahaneva õpilaste arvu tõttu tekkis vajadus vaadata üle meie praegune koolivõrk ning pakkuda ideid ümberkorraldusteks. Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogu otsusega 24. septembrist 2009 kinnitati koolivõrgu optimeerimise komisjon järgmises koosseisus: Toivo Niinemets, Andres Elmik, Raivo Heinaru, Aet-Triin Vasnu (koolide esindajad); Maie Kuusemets, Tõnu Mesila, Imbi Kalberg, Aili Normak (haridusnõunikud); Lea Leppik, Tiiu Raav (Rapla Maavalitsuse esindajad); Kalle Toomet (Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindaja), Enn Kirsmann (lastevanemate esindaja).

Komisjoni töökoosolekuid peeti 2009.a oktoobrist 2010.a maini kokku seitse. Esimesel koosolekul tõdeti, mis olemas ning millised on  praegused olulised probleemid. Püstitatud said komisjoni töö eesmärgid:
1)    Üldisem eesmärk käsitleda Rapla maakonna koolivõrku praegu ja tulevikus. Teha ettepanekuid koolivõrgu optimeerimiseks. Töös kasutada seni tehtud uuringuid, analüüse ja planeeringuid.
2)    Töötada välja tingimused ja põhimõtted maakonna koolivõrgu optimeerimiseks, teha sellest tulenevaid ettepanekuid. Teha ettepanekuid gümnaasiumide jätkamise suhtes.
3)    Lähtuda maakooli säilitamise põhimõttest, samas mitte unustada kvaliteetse hariduse põhinõuet.

MIS DOKUMENT, MIDA KÄSITLEB

Komisjoni moodustades kasutas ROL ühendit „koolivõrgu optimeerimise komisjon". Ka komisjon ise määratles end nii. Arengukavaks dokumenti nimetada pole võimalik, sest moodustatud komisjonil pole hoobasid koolivõrgu muutmiseks. See õigus on endiselt kooli pidajal: „Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja." („Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus" § 80 (1)).
Arengukava eeldab ka tegevuskava, mida saab rakendada materiaalsete vahendite olemasolul. Sellise maakondliku komisjoni kasutuses pole mingeid rahalisi vahendeid.
Koostatud dokument käsitleb koolivõrgu kava käsitluse lähtealuseid, probleeme ja ohte teema käsitlemisel. Esitatud on praegune koolivõrk koolitüüpide kaupa, toodud välja võimalik koolivõrk õpilaste arvudest lähtuvalt, arutletud gümnaasiumide jätkusuutlikkuse üle. Kokkuvõtlikult on välja toodud võimalik  koolivõrk koolitüüpide kaupa. Lisatud on tabelid õpilaste arvudega aastate, koolide, koolitüüpide kaupa, sündidest lähtuvalt prognoositavad 1. klassi astujad 2016. aastani.

LÄHTEALUSED, PROBLEEMID

2009.aastal koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertrühm Tiina Annuse ja Priit Laanoja juhtimisel dokumendi „Rapla maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks". Grupp lähtus asjaolust, et lähiaastatel õpilaste arv väheneb. Analüüs ja ettepanekud  kinnitasid  HTMi seisukohti, et algkooliõpilasele  oleks parim kool võimalikult kodu lähedal. Samuti pidasid nad oluliseks tugevat põhikooli, omavalitsuste koostööd koolivõrgu kujundamisel, et õpilase kooli jõudmise aeg oleks optimaalne. HTMi grupi seisukoht oli, et igas keskmise suurusega omavalitsuses peaks olema vähemalt üks kaasaegse õpikeskkonnaga põhikool. Annuse grupp on pakkunud meie maakonda 7 põhikooli ja 2 algkooli (6- klassilist). Ekspertgrupp võttis erinevate variantide puhul aluseks asustustiheduse omavalitsuse territooriumil.
 Gümnaasiumiaste peaks nende arvates olema sellise õpilaste arvuga (reeglina vähemalt kolm paralleeli), mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppeks. 2009.a kevadel kavas olnud puhta gümnaasiumi kohustuslikust tekitamisest on nüüdseks loobutud.
Analüüsist ilmnes (tegelikult enne teada), et meie maakonnas on  suhteliselt suur õpiränne (eriti Raikküla ja Kehtna vallast).
Toimetaja: LEA LEPPIK