Ajalugu

29.01.14

Suurem osa praeguse Rapla maakonna territooriumist kuulus 12.-13.sajandil muistsesse Harju maakonda. Asustus oli siin juba tol ajal küllalt tihe. 13.sajandi keskpaiku koostatud Taani hindamisraamat (LiberCensusDaniae) nimetab terve hulga siinseid külasid, lisades ka andmed nende suuruse kohta.

Nüüdse Raplamaa läänepoolne osa kuulus 13.saj. algul Läänemaa koosseisu. Raplamaa kaguserv  oli muinasajal väikesesse Alempoisi maakonna koosseisus, hiljem kuulus see ala osalt Järva-, osalt aga Pärnumaale.
 

Peale Teist Maailmasõda püüti  Eestis kiiresti luua haldussüsteem, mis ühtiks Nõukogude Liidus kehtiva süsteemiga, ühtlasi hävitada ennesõjaaegsed käibelolnud terminid ja mõisted. Murdeaastaks sai aasta 1950, mil muudeti tundmatuseni ennesõjaaegne haldusjaotus ja käibelolnud terminid. Nii moodustatigi ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 26. septembrist 1950 „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s" alusel 1. oktoobrist 1950 Harju maakonna lõunaosast Rapla rajoon. Rajooni keskuseks kinnitati Rapla alev. Olemasolevate valdade baasil moodustati külanõukogud. Kõigi nende haldusüksuste „juhtimiseks" valiti töörahva saadikute nõukogud (TSN) ning täidesaatvateks organiteks vastava nõukogu täitevkomitee (TK).

Pärast rajoonide moodustamist ümberkorraldused sellega ei piirdunud. 03. mail 1952 loodi ka Eesti aladel rajoonidest kolm oblastit – Tallinna, Pärnu ja Tartu oblast. Rapla rajoon kuulus Tallinna oblasti ja Märjamaa rajoon Pärnu oblasti alla - kuid see jaotus end ei õigustanud ja nii 25. aprillist 1953 aastal oblastid kaotati.

 

24.jaanuaril 1959 viidi läbi rajoonide reorganiseerimine, kus Rapla rajoonile liideti  Türi rajoonist Käru ja Lelle külanõukogude territooriumid ning Kose rajoonist Alansi ja Kõue külanõukogud.

1962. aastal kaotati rida väiksemaid rajoone ja ENSV Ülemnõukogu seadlusega 20. detsembrist 1962 liideti Rapla rajooniga Märjamaa rajoonist Märjamaa alev, samuti Märjamaa, Loodna, Varbola, Velise ja Vigala külanõukogude territooriumid, Vändra rajoonist aga Eidapere külanõukogu ning Järvakandi alev. Sama seadluse alusel viidi Alansi ja Kõue külanõukogud Harju rajooni koosseisu. Nii oli selleks ajaks Rapla rajooni territoorium välja kujunenud kui mitte arvestada 1971. aastal rajooniga liidetud Võidula sovhoosi territooriumi Pärnu rajoonist.  Nii oli 1970. aastateks välja kujunenud Rapla rajoon, kus oli neli alevit – Järvakandi, Kohila, Märjamaa, Rapla ning kolmteist külanõukogu – Eidapere, Juuru, Kehtna,Kohila, Käru, Lelle, Loodna, Märjamaa, Raikküla, Rapla, Varbola, Velise ja Vigala. Linnalise staatusega asumid rajoonis puudusid.

 

1980. aastate vabadus- ja muutmistuuled hakkasid puhuma ka Rapla rajoonis.ENSV Ülemnõukogu 10. novembri 1989.a. vastuvõetud „ENSV Kohalike Omavalitsuste Aluste Seadus" sätestas kohalike omavalitsuste mõiste, struktuuri, pädevuse, majandusliku tegevuse alused ja õiguslikud tagatised. Juba varem, 8. augustil 1989.a., vastuvõetud seadus "Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSV-s" võttis nüüd konkreetsema kuju.

 

10. detsembril 1989.aastal viidi Eestis läbi kohalike omavalitsusorganite valimised, mille käigus moodustus kahetasandiline omavalitsussüsteem, mille esimesel tasandil asusid linna- alevi- ja valla asutavad kogud ning teisel tasandil maakonna volikogud. Rapla maakonna volikogu koosseisus oli 36 saadikut.

 

1. jaanuarist 1990 moodustati maakonnad olemasolevate rajoonide halduspiirides. Osa tolleaegse  maakonna volikogu saadikutest ei soovinud  uue maakonna moodustamist ja unistasid Rapla rajooni territooriumi jagamisest Harju, Lääne, Järva ja Pärnu maakondade vahel analoogiliselt 1938. aasta haldusjaotusele ja maakondade arvule, kuid Ülemnõukogu Presiidiumi vastav seadluse oli juba vastu võetud ja  maakonnad  moodustatud.

 

Rapla rajooni volikogu esimesel istungjärgul 21.detsembril 1989.avaliti Rapla maakonna esimese volikogu esimeheks Järvakandi saadik Tõnu Saar ning maavanemaks nimetati kohaliku agrotööstuskoondise esimees Harri Õunapuu.

 

Maavalitsuse koosseisus nähti ette järgmised osakonnad: majandusosakond (allosakondadeks põllumajandusosakond, plaanikomisjon, rahandusosakond ja põllumajandusinspektsioon), inimväärse elu osakond, kultuuriosakond, haridusosakond, sotsiaal- ja rahvastiku arengu osakond, sotsiaalhooldusosakond, loodushoiuosakond, perekonnaseisuosakond, üldosakond ja maakonnavalitsuse kantselei. Koosseisult olid osakonnad suured, paljud neist oma eraldi raamatupidamisega. Osakonnajuhatajad andsid oma tegevusala korraldamisel välja oma käskkirju.

 

Raplamaa valdadele omistati omavalitsuse staatus Eesti Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. See protsess võttis aega  paar aastat. Esimesena sai selle saatuse Rapla vald  1.novembril 1990, Kaiu vald aga  alles 22. juuli 1992. a.

 

1991. aasta novembris asutasid Rapla maakonna omavalitsuste volikogude esindajad Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL). Omavalitsuste liit tekkis eelkõige vajadusest koordineerida ja kooskõlastada kohalike volikogude ja omavalitsuste valitsuste tegevust nii omavahel kui ka maavanema ja maavalitsusega.

 

13. veebruarist 1991 kinnitas EV Ülemnõukogu senise Rapla maavanema Harri Õunapuu põllumajandusministriks Edgar Savisaare valitsuses. Uueks Rapla maavanemaks kinnitas EV Ülemnõukogu 18. aprillil 1991 Kalle Talviste.

 

17. oktoobril 1993 toimusid kohalike omavalitsuste volikogude korralised valimised. Valiti ainult valla ja linna volikogudesse, kuna kaotati ära maavolikogu kui omavalitsuslik organ. 1993.aastal vastuvõetud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus" kaotas Eestis kahetasandilise omavalitsussüsteemi ning maakonnad muudeti üksnes riiklikeks haldusüksusteks. Alates 25. oktoobrist 1993 pani maavalitsus kui omavalitsuslik organ oma volitused maha ning maakonnas hakkas asju korraldama maavanem ainuisikuliselt oma korralduste ja käskkirjadega. 1993. aasta novembris moodustati maavanema juurde nõuandva organina ülemaakonnaliste küsimuste kooskõlastamiseks Rapla Maakogu, kuid see lõpetas oma tegevuse 1994. aasta novembris.

Aastavahetusel 1995/96 toimusid maavalitsuse koosseisus olulised muudatused. Seoses Riigikassa käivitumisega, osa eelarveliste asutuste (Mahtra Talurahvamuuseum, Maakonnaarhiiv) rahastamise ning raamatupidamise korra muutumisega, samuti maavalitsuse töö ümberkorraldamisega vähenes maavalitsuses töötavate ametnike arv tunduvalt. Kui 1. jaanuaril 1995 oli maavalitsuses 83 ametnikku, siis 1. jaanuaril 1996 oli koosseisunimestikus järel 63,5 ametikohta.

 

Aastatel 1993–1996 toimusid maavalitsuses suured muutused, need kõik olid seotud staatuse muutustega – kollegiaalsest omavalitsuslikust organist sai keskvõimu esindav riigiasutus.  1.jaanuaril 1996 jõustunud Vabariigi Valitsuse seadus, mis on maavalitsuste tegutsemise peamiseks õiguslikuks aluseks tänaseni.

 

1.detsembrist 2003 vabastati tähtaja möödumise tõttu ametist maavanem Kalle Talviste. Seejärel täitis kaheksa kuudl maavanema ülesandeid  maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Silvi Ojamuru. 

 

Ajavahemikul 9.august 2004 kuni 08.august 2009 oli Rapla maavanem Tõnis Blank.

Praegune maavanem Tiit Leier nimetati ametisse  21.detsembril 2009 ja tema ametiaeg kestab 20.detsembrini 2014.

 

Maavalitsuste viimane struktuurimuutus toimus 2009. aasta oktoobris, mil regionaalministri määrusega kehtestati kõigile maavalitsustele ühesugune, kolme osakonnaga  struktuur (kantselei, arengu- ja planeeringu  ning haridus- ja sotsiaalosakond).

 

 

 

Kasutatud materjale järgmistest allikatest

Paidla,A. Raplamaa. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn,1991
Kruusmägi,A., Paidla,A. Rapla rajoon: Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, 1974.
Õunapuu, K  Raplamaa koguteose jaoks koostatud artiklid  Rapla rajoonist Rapla maakonnaks ja  Väikerajoonidest Rapla rajooniks 2011

Toimetaja: JAANUS MILISTVER